Ajakirjanduslik stiil
See värving on kuivavõitu informatsioonilisus, sõnad peavad teenima mõjutamist.
Allikas: http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=3&id=521
Kasutatakse ajakirjanduses. Tekstis esitatud väiteid põhjendatakse e argumenteeritakse, samas on lubatud kasutada võrdlusi ja metafoore. Ajakirjandusliku teksti ülesanne on informeerida või veenda. Samuti sobib kasutada emotsionaalseid väljendeid, avaldada oma arvamust.
Liigid: artikkel (uudis-, probleem- vm artikkel), reportaaž, intervjuu, arvustus jne.
Allikas: http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=3&id=521
Kasutatakse ajakirjanduses. Tekstis esitatud väiteid põhjendatakse e argumenteeritakse, samas on lubatud kasutada võrdlusi ja metafoore. Ajakirjandusliku teksti ülesanne on informeerida või veenda. Samuti sobib kasutada emotsionaalseid väljendeid, avaldada oma arvamust.
Liigid: artikkel (uudis-, probleem- vm artikkel), reportaaž, intervjuu, arvustus jne.
Tutvume olulisemate ajakirjanduslike liikidega
Iga liigi juures on harjutus. Võid teha ära kõik harjutused, samas võite harjutused omavahel ära jagada ning pärast neid kaaslastele tutvustada.
Harjutused on kirjalikud. Milliste vahenditega kirjutada, seda otsusta ise.
Uudis
- Uudis on materjal, mida avalikkus peab teadma ja mis aitab inimestel nende probleeme mõistuspäraselt lahendada.
- Uudis on materjal, mis lahutab meelt, mida on tore lugeda.
- Uudis on tavalisest sündmustevoolust väljaulatuv sündmus, murre tavapärases.
Uudis vastab järgmistele küsimustele:
- Kes tegi, kellele tehti, kellega juhtus? *
- Mis juhtus, mida tehti?
- Kus toimus?
- Millal toimus?
- Kuidas, mil viisil toimus?
- Miks, mis põhjusel, mis eesmärgiga, mis tulemusega toimus?
Uudise ülesehitus
1) Pealkiri – lühike, täpne, lööv, tähelepanu tõmbav (5-7 sõna, 1-2 rida), nt Kurg takerdus nööri; Kangerti viisid võidule võim ja vaim; Lasud Lasnamäel.
Hea pealkiri ütleb alati sedasama, millest räägib juhtlõik. Pealkirjas ei poolitata sõnu, ei kasutata tundmatuid isikunimesid ega lühendeid.
2) Juhtlõik- juhtlõigu ülesanne on äratada tähelepanu, teavitada kõige olulisemast, luua sobiv meeleolu.
Heas juhtlõigus, mis ärataks lugejas huvi:
- on vaid sündmuse tuum ja keskne fakt;
- on üks 20-25-sõnaline lause, mis sisaldab aktiivset tegusõna;
- pole küsimust, pöördumist ega tsitaate;
- ei avaldata arvamust, kommentaare, emotsioone;
- ei määratleta täpset aega ega tegevuskohta.
4) Lisamaterjal – allikad, taustinfo (sündmusele eelnenu, teised analoogsed juhtumid), perspektiiv (mis saab edasi), kommentaarid (tsitaat on öeldu sõnasõnaline edastamine, jutumärkides, varustatud viitega allikale). Taust ja perspektiiv esinevad pikkades lugudes. See on materjal, mis aitab sündmust selgitada, selle arengut jälgida ja põhjendada.
Allikas:
http://www.e-ope.khk.ee/ek/2013/meedia_ja_mojutamine/meediazanrid/uudise_osad.html
Harjutame
Uudise analüüs
1. Otsi netist uudis pealkirjaga "Selgunud on Eesti õpilasfirmade laada parimad tegijad" (Delfi 15.veebruar 2015)
2. Loe artikkel läbi.
Vasta küsimustele:
- Mida uut said teada õpilasfirmade kohta?
- Kust on ajakirjanik saanud artikli jaoks infot?
- Milline info on edasi antud otsekõnes? Miks?
- Millest oleks võinud selles loos veel kirjutada?
3. Kirjuta ise artikkel õpilasfirmade kohta (mis need on, kuidas alustada jne, lisa kindlasti viited infoallikatele).
2. Loe artikkel läbi.
Vasta küsimustele:
- Mida uut said teada õpilasfirmade kohta?
- Kust on ajakirjanik saanud artikli jaoks infot?
- Milline info on edasi antud otsekõnes? Miks?
- Millest oleks võinud selles loos veel kirjutada?
3. Kirjuta ise artikkel õpilasfirmade kohta (mis need on, kuidas alustada jne, lisa kindlasti viited infoallikatele).
Intervjuu
Intervjuu kujutab endast küsimus-vastus-vormis dialoogi ajakirjaniku ja avalikkusele huvi pakkuva isiku vahel. Põhiinformatsiooni, seisukohtade ja arvamuste kandja on intervjueeritav, ajakirjaniku hoiakud ja keskkond, milles intervjuu toimub, jäävad tagaplaanile.
Küsimused valmistab ajakirjanik enne kohtumist ette, uurides intervjueeritava tausta, tegevuse valdkonda ja kontrollides fakte.
Nõuded intervjuule:
Allikas: http://www.e-ope.khk.ee/ek/2013/meedia_ja_mojutamine/meediazanrid/intervjuu_ja_reportaa.html
Küsimused valmistab ajakirjanik enne kohtumist ette, uurides intervjueeritava tausta, tegevuse valdkonda ja kontrollides fakte.
Nõuded intervjuule:
- oluline idee (mida looga öelda tahetakse);
- valida teema;
- selge peaks olema intervjuu lähtepunkt ja lõppeesmärk;
- sõnastada põhi- ja alateemad;
- valida aspekt (kas ametist, erialast, eraelust või poliitilisest aspektist lähtuv, võib ka kõik aspekte korraga kasutada);
- sõnastada küsimused võimalikult lühidalt ja selgelt;
- küsida üks küsimus korraga;
- vältida kas-küsimusi;
- vältida liiga üldsõnalisi küsimusi;
- vältida vastaja jaoks ebamugavaid küsimusi (v.a aktuaalsel teemal tõe väljaselgitamise eesmärgil);
- leida küsimused, mis avaksid intervjueeritavat kõige paremini;
- intervjuu käigus võib tekkida lisaküsimusi või vaja minna täpsustavaid küsimusi (kui vastus on ebaselge) ja kokkuvõtvaid küsimusi (kui selgitus olnud pikk ja põhjalik).
Allikas: http://www.e-ope.khk.ee/ek/2013/meedia_ja_mojutamine/meediazanrid/intervjuu_ja_reportaa.html
Harjutame
Valmistu intervjuuks
1. Mõtle, kellega sa tahaksid intervjuud teha. Vali see inimene oma koolist või tuttavate seast.
2. Vali teema (mis põhjusel sa selle isikuga tahad rääkida).
3. Koosta vähemalt viis küsimust.
4. Vii intervjuu läbi.
5. Kirjuta intervjuu kokku.
NB! Ära unusta järgida nõudeid intervjuule!
2. Vali teema (mis põhjusel sa selle isikuga tahad rääkida).
3. Koosta vähemalt viis küsimust.
4. Vii intervjuu läbi.
5. Kirjuta intervjuu kokku.
NB! Ära unusta järgida nõudeid intervjuule!
Reportaaž
Meediažanr, mis võimaldab lugejal, raadiokuulajal või televaatajal tunda end kajastatava ürituse osalisena.
Reportaaž kirjeldab, kommenteerib ja analüüsib sündmust. Reportaaž annab mitmekülgse ülevaate sündmuste käigust, kohalviibijate meeleoludest, äpardumistest ja õnnestumistest õiges ajalises järgnevuses. Objektiivsuse huvides lisatakse ka intervjuusid asjaosalistega.
Reportaaži ülesehituses domineerib jutustus, mille abil luuakse pilt sündmusest ja osalistest, oluline osa on kirjeldusel, millega luuakse üldmuljet ja esitatakse üksikasju.
Reportaaži stiil on uudisega võrreldes ilukirjanduslikum, värvikam ja emotsionaalsem
Allikas: http://www.e-ope.khk.ee/ek/2013/meedia_ja_mojutamine/meediazanrid/intervjuu_ja_reportaa.html
Reportaaž kirjeldab, kommenteerib ja analüüsib sündmust. Reportaaž annab mitmekülgse ülevaate sündmuste käigust, kohalviibijate meeleoludest, äpardumistest ja õnnestumistest õiges ajalises järgnevuses. Objektiivsuse huvides lisatakse ka intervjuusid asjaosalistega.
Reportaaži ülesehituses domineerib jutustus, mille abil luuakse pilt sündmusest ja osalistest, oluline osa on kirjeldusel, millega luuakse üldmuljet ja esitatakse üksikasju.
Reportaaži stiil on uudisega võrreldes ilukirjanduslikum, värvikam ja emotsionaalsem
Allikas: http://www.e-ope.khk.ee/ek/2013/meedia_ja_mojutamine/meediazanrid/intervjuu_ja_reportaa.html
Harjutame
Vaata videot katse läbiviimisest ja kirjuta sellest reportaaz
Video asukoht: https://www.youtube.com/watch?v=Peg1yaB2bsk
Arvamuslugu
Kellegi seisukohta väljendav lugu, mis paneb lugejat kaasa mõtlema ja aitab tal kujundada oma arvamust.
Arvamuslool võib olla mitu ülesannet:
Arvamuslugusid saab jagada autori järgi:
Arvamusloo osad on:
2. Teemat käsitletakse kas kronoloogiliselt, probleemide tähtsuse või kirjutise loogika järgi. Teema arenduses esitatakse oma väidete toetamiseks poolt- ja vastuargumente ning nendest tulenevaid järeldusi.
3. Lõppsõnas võetakse arvamuse põhiseisukohad kokku, tehakse ettepanekuid ja antakse lahendusi. Pikemas artiklis võib olla ka mõni huvitav lugu või pakutakse välja edasised tegevussuunad.
Arvamuslood on kolumnid, kommentaarid, veerud, juhtkirjad, repliigid, probleemlood, lugeja arvamused.
Allikas: http://www.e-ope.khk.ee/ek/2013/meedia_ja_mojutamine/meediazanrid/arvamus_ja_arvustus.html
Arvamuslool võib olla mitu ülesannet:
- selgitada sündmusega kaasnevaid muutusi ja mõju;
- veenda lugejat midagi tegema või muutma;
- kritiseerida või vastata kriitikale jne.
Arvamuslugusid saab jagada autori järgi:
- toimetuse arvamus – juhtkirjad, toimetuse kommentaarid, repliigid;
- välisautorite arvamused – oma ala spetsialistide, autoriteetide ja otsustajate sõnavõtud;
- lugejakirjad – lugejakirjad toimetusele või kommentaarid ajalehe veebiväljaandele.
Arvamusloo osad on:
- sissejuhatus;
- teema arendus;
- lõppsõna.
2. Teemat käsitletakse kas kronoloogiliselt, probleemide tähtsuse või kirjutise loogika järgi. Teema arenduses esitatakse oma väidete toetamiseks poolt- ja vastuargumente ning nendest tulenevaid järeldusi.
3. Lõppsõnas võetakse arvamuse põhiseisukohad kokku, tehakse ettepanekuid ja antakse lahendusi. Pikemas artiklis võib olla ka mõni huvitav lugu või pakutakse välja edasised tegevussuunad.
Arvamuslood on kolumnid, kommentaarid, veerud, juhtkirjad, repliigid, probleemlood, lugeja arvamused.
Allikas: http://www.e-ope.khk.ee/ek/2013/meedia_ja_mojutamine/meediazanrid/arvamus_ja_arvustus.html
Harjutame
Kirjuta arvamuslugu
1. Püstita arvamusloo ülesanne (vt arvamusloo ülesanne).
2. Vali välja teema.
3. Otsusta, kas oled toimetaja, spetsialist või lugeja (vt arvamuslugude autorite liigitus).
4. Kirjuta arvamuslugu (vt arvamusloo osad)
2. Vali välja teema.
3. Otsusta, kas oled toimetaja, spetsialist või lugeja (vt arvamuslugude autorite liigitus).
4. Kirjuta arvamuslugu (vt arvamusloo osad)
Arvustus
Tutvustab mingit teost või sündmust, analüüsib seda ja annab põhjendatud hinnangu. Arvustada võib teatri- filmi-, muusika-, kirjandus- või muid sündmusi ja teoseid.
Arvustuse võimalik ülesehitus:
Allikas: http://www.e-ope.khk.ee/ek/2013/meedia_ja_mojutamine/meediazanrid/arvamus_ja_arvustus.html
Arvustuse võimalik ülesehitus:
- sissejuhatuses tuuakse ära teose autor, pealkiri, väljaandmise aeg ja koht;
- autori lühitutvustus;
- žanrimääratlus ja teematutvustus;
- lühike kokkuvõte teose süžeest (tegevuskoht ja –aeg, sündmustik, tegelased);
- teose ülesehituse eripära;
- teoses käsitletavad probleemid;
- teose stiili või keelekasutuse eripärad;
- teose võrdlus sama autori teoste või mõne teise autoriga;
- hinnang teose õnnestumisele ja tähtsusele ning soovitused lugejale.
Allikas: http://www.e-ope.khk.ee/ek/2013/meedia_ja_mojutamine/meediazanrid/arvamus_ja_arvustus.html
Harjutame
Vaata eesti multifilmi "Kilplased" ja kirjuta sellele arvustus
Video asukoht: https://www.youtube.com/watch?v=cVDI-cOXcI8
Reklaam
Reklaam on isiku, firma või organisatsiooni tellitud ideede, kaupade ja teenuste tutvustamine ning esiletõstmine. Reklaami eesmärgiks on teavitada inimesi, mõjutada nende suhtumist, hoakuid ja ostukäitumist, panna neid tooteid ja teenuseid kasutama.
Reklaamsõnumi koostamine algab sõnavalikust, sõnavara valides ja teksti koostades saab küsida kontrollküsimusi:
Allikas ja lisalugemine: http://www.e-ope.khk.ee/ek/2013/meedia_ja_mojutamine/meediazanrid/reklaam.html
Reklaamsõnumi koostamine algab sõnavalikust, sõnavara valides ja teksti koostades saab küsida kontrollküsimusi:
- kas sõna vihjab toote omadustele?
- kas sõna on meeldiv kuulda?
- kas sõna jääb hästi meelde?
- kas tekst pole liiga paljusõnaline?
- kas tekst tekitab soodsaid assotsiatsioone?
- kas sõnad sobivad omavahel?
- kuivõrd originaalne on sõnavalik ja sõnastus?
Allikas ja lisalugemine: http://www.e-ope.khk.ee/ek/2013/meedia_ja_mojutamine/meediazanrid/reklaam.html
Harjutame
Teeme reklaami
1. Jagunege kolme- või neljaliikmelistesse gruppidesse.
2. Looge üheskoos stsenaarium mingile tootele, sündmusele jne, mille valite ise.
3. Valige, millise reklaami te loote: video, plakati vm.
4. Tehke reklaam valmis.
5. Esitlege oma reklaami kaaslastele.
2. Looge üheskoos stsenaarium mingile tootele, sündmusele jne, mille valite ise.
3. Valige, millise reklaami te loote: video, plakati vm.
4. Tehke reklaam valmis.
5. Esitlege oma reklaami kaaslastele.